Lapimaa: Arctic Survival ja lumesaanid

Teree!

Jätkan Lapimaa seiklustega.

Teisel päeval ärkasime vara, käisime hommikusöögil ja olime kohe valmis õue minema. Päevaks oli meil plaanitud Arctic Survival päev. See tähendab, et õppisime, kuidas arktilises kliimas ellu jääda. Meid jagati kolme suuremasse gruppi, sest tegevusi oli kolm. 

Meie õppisime esimesena endale väiksemates tiimides varjualust ehitama. Pidime valima seitse umbes sama pikkusega latti ja meile anti ka kõik ülejäänud vajalikud materjalid. Alguses oli meil 15 minutit, et ise mingi onn leiutada. Me ei tulnud kohe õige lahenduse peale, aga kui 5 minutit oli alles, siis mõtlesime midagi välja, aga ei jõudnud seda lihtsalt piisavalt kiiresti teostada. Kui kõik olid midagi ära proovinud, näidati meile, kuidas asi tegelikult käib. Siis pidime enda käkerdised lahti harutama ja õiget meetodit kasutama.

Meie majake

Lõpuks olime kõik juba külmunud, seega olime õnnelikud, et järgmine tegevus oli meil tule tegemine magneesiumipulgaga. Selleks pidime lihtsalt saepuru tegema halgudest, pisut laaste (meile õpetati erinevaid tehnikaid) ja siis magneesiumipulgaga süütama. Olime jällegi väiksemateks tiimideks jaotatud ja meie tiim oli esimene, kes sai püsiva tule tehtud :)

Tulemeistrid, kõik tahtsid magneesiumipulka proovida

Kolmas tegevus oli kalapüük. Vasatokkas on metsa sees pisike tiigike, millel oli paks jääkiht peal. Puurisime jäässe igaüks oma augu ja proovisime, kas näkkab. Meie grupist ei saanud keegi kala, aga me nägime eelmise grupi kalakest, keda nad piisavalt kiiresti vette tagasi ei lasknud. Kui kalapüük ära tüütas, saime proovida tandem suusatamist (neljainimese suusad). Proovisin erinevate inimestega suusatada, aga ainult ühtedega tuli see korralikult välja. Head juhti on vaja :)

Püüdsin kala, aga varbad külmusid

Pärast tegevusi saime vaba aega kuni õhtusöögini, pärast mida oli meil plaanitud lumesaani sõit. Sõitsime bussiga Inarisse (küla Vasatokka lähedal), kus kohtusime lumesaani giidiga. Meile anti soojad riided, saapad ja kiivrid. Kõik, kes saani juhtida tahtsid, pidid juhiluba omama. Meie seas oli ainult üks tüdruk, kellel seda polnud.

Kui varustus oli käes, sõitsime bussiga saanide juurde. Iga saani peale läks kaks inimest ja poole tee peal saime juhti vahetada. Kuna sõitsime kõik esimest korda, jäime sellega väga rahule. Nendele, kes on varem saaniga sõitnud, see nii eriline poleks ilmselt olnud, kuna kiirusepiirang oli saanidel peal (neil on varem üks tõsine õnnetus juhtunud). 

Pärast sõitu saime aega pildistamiseks, kes tahtsid

Pärast saanisõitu läksime tagasi Inarisse, et oma varustus tagasi anda. Sõidu ajal rääkis giid meile põnevaid lugusid, mis tal varem juhtunud on. Väga hea jutuga meesterahvas oli. 

Kui lõpuks Vasatokkasse tagasi jõudsime, oli jällegi aeg saunaks ja natukeseks koosistumiseks kõigiga.